Puukborrelioos ja selle sümptomid
- Üksikasjad
- Kirjutas: borrelioos.ee
- Kategooria: Puukborrelioos ja selle sümptomid
- Klikke: 9
Puukborrelioos, tuntud ka kui Lyme’i tõbi, on haigus, mida levitavad puugid. See võib mõjutada nahka, liigeseid, närvisüsteemi ja südant.
Seda põhjustab bakter nimega Borrelia, mis kandub inimesele üle nakatunud puugi hammustuse kaudu. Oluline on teada, et mitte kõik puugid ei kanna seda bakterit.
Puukborrelioosi varajased sümptomid võivad ilmneda mõne päeva kuni kuu jooksul pärast puugihammustust
Punetav laik hammustuskoha ümber, mis võib suureneda ja meenutada märklauda.
Palavik, peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalu.
Pearinglus ja üldine halb enesetunne.
Kui haigust ei ravita, võivad tekkida tõsisemad probleemid, nagu liigesevalu (eriti põlvedes), närvisüsteemi häired (näiteks näonärvi halvatus) ja südamerütmihäired.
Mitte kõik inimesed ei märka alati puugirünnakut. Kuulus punane ring ei teki ka alati kõigi.
Veel on olemas võimalus, et inimene seda punast rinfi lihtsalt ei näe.
Puukborrelioosi diagnoosimiseks kasutatakse vereanalüüse, mis tuvastavad organismi vastuse bakterile. Ravi hõlmab tavaliselt antibiootikume, mis on efektiivsed, eriti kui haigus avastatakse varakult.
Puukborrelioosi vastu ei ole võimalik ennast vaktsineerida ja selle läbipõdemisel ei teki püsivat immuunsust. Võimalik on korduv nakatumine. Borrelioosi põhjustava bakteri kandumine puugist inimesse võtab reeglina mitmeid tunde, mistõttu on ülioluline puuk kiiresti kehalt eemaldada.
Kuidas ennetada?
-
Kanna pikki riideid ja kasuta putukatõrjevahendeid looduses viibides.
-
Kontrolli end ja oma lemmikloomi pärast metsas või kõrges rohus viibimist.
-
Eemalda puugid kiiresti, kasutades sobivaid vahendeid, ja desinfitseeri hammustuskoht.
- Üksikasjad
- Kirjutas: borrelioos.ee
- Kategooria: Puukborrelioos ja selle sümptomid
- Klikke: 5
Puukborrelioos (ehk Lyme’i tõbi) on süsteemne nakkushaigus, mida põhjustab Borrelia perekonna spiroheetbakter. Seda levitavad eelkõige puugid, eriti Ixodes ricinus Euroopas. Sõltuvalt vaatenurgast võib selle haigust kirjeldada erinevalt.
Infektsionisti pilguga:
Puukborrelioos on zoonootiline infektsioon, mida levitab puugi kaudu inimesse Borrelia burgdorferi sensu lato bakterikompleksi kuuluv patogeen. Haigus kulgeb mitmeastmeliselt:
-
Varajane lokaalne staadium (päevad-kuni-nädalad pärast nakatumist): kõige iseloomulikum sümptom on erüteema migrans – aeglaselt laienev, sageli rõngakujuline nahalööve hammustuskohas.
-
Varajane dissemineerunud staadium (nädalad-kuni-kuud): võimalikud sümptomid on neuroborrelioos (meningiit, radikuloneuriit, perifeerne halvatus nagu Bell'i halvatus), kardiaalne haaratus (nt atrioventrikulaarne blokaad).
-
Hiline staadium (kuud kuni aastad): võib esineda krooniline artriit (eriti suurtes liigestes nagu põlved), krooniline neuroborrelioos või dermatoloogilised muutused nagu acrodermatitis chronica atrophicans.
Diagnoos põhineb kliinilisel pildil ja seroloogial (IgM, IgG antikehad ELISA ja Western blot abil). Ravi sõltub staadiumist – kasutatakse antibiootikume nagu doksütsükliin, amoksitsilliin või ceftriaksoon.
Keemiku pilguga:
Puukborrelioos on põhjustatud gramnegatiivsete spiroheetide poolt, mille lipopolüsahhariidide asemel membraanides on spetsiifilised lipoproteiinid, mis võimaldavad immuunpõgenemist. Borrelia genoom on märkimisväärselt kompleksne – tal on lineaarne kromosoom ja hulgaliselt lineaarseid ning ringjaid plasmiide, mis kodeerivad virulentsusfaktoreid.
Üks peamine virulentsusfaktor on OspC (Outer Surface Protein C), mis osaleb puugist inimesele ülekandumisel. Borrelialiigub spiraalselt läbi koe, kasutades flagellasid, mis paiknevad periplasma ruumis – võimaldades tal tungida läbi rakukihtide ja immuunreaktsiooni eest varjuda. Immuunreaktsioon kutsub esile põletikureaktsioone, mis on aluseks paljudele sümptomitele.
Antibiootikumid toimivad bakteri DNA replikatsiooni või proteiinisünteesi pärssimise kaudu (nt doksütsükliin seondub ribosoomidele ja inhibeerib translatsiooni).
Patsiendi pilguga, kes on olnud haige mitu aastat:
„See algas ühe puugihammustusega, millele ma alguses isegi eriti ei mõelnud – lihtsalt sügelev täpp. Mõni nädal hiljem tundsin end nagu gripis – väsimus, peavalu, veider kihelus jalgades. Siis algasid imelikud närvivalud – nagu elektrilöögid, mis käisid läbi jäsemete. Arstid ei leidnud midagi konkreetset.
Aastate jooksul on see muutunud elu osaks – on päevi, kus liigesevalu ei lase voodist tõusta, ja öid, kus magamine on võimatu, sest lihased tõmblevad. Mõistus oleks nagu udus – inimesed nimetavad seda ajuudu. Isegi pärast antibiootikumikuure jäi mingi „vari“ kehasse. Kõige raskem on see, et paljud arstid ei võta sind tõsiselt – nagu kõik oleks peas kinni, aga mina elan selles kehas. Ja see keha on pidevalt väsinud.“