Tabebuia impetiginosa (syn. Handroanthus impetiginosus), rahvakeeli tuntud kui sipelgapuu või Pau d’Arco, on Lõuna-Ameerika päritolu puuliik, mille sisemist koort on traditsiooniliselt kasutatud mitmesuguste nakkus- ja põletikuliste seisundite ravis. Farmakognoosias on sipelgapuu tuntud eeskätt oma bioaktiivsete ühendite poolest, mis omavad laia toimespektrit.

Sipelgapuu kuulub Bignoniaceae sugukonda ning on levinud eeskätt Brasiilias, Boliivias ja Paraguays. Taimel on silmapaistvad roosad või lillad õied ning raviotstarbel kogutakse peamiselt sisemine koor (cortex interior), mis sisaldab hulgaliselt sekundaarseid metaboliite.

Sipelgapuu koore keemiline profiil sisaldab mitmeid farmakoloogiliselt aktiivseid ühendeid, millest olulisemad on:

  • Nafthokinoonid: lapachool, β-lapachoon
    ➤ omavad antimikroobset, kasvajavastast ja immunomoduleerivat toimet.

  • Flavonoidid (nt kvertsetiin, luteoliin)
    ➤ tugeva antioksüdatiivse ja põletikuvastase toimega.

  • Taninnid ja saponinid
    ➤ kokkutõmbava ehk kootava ja antimikroobse toimega.

  • Antrakinonoidid ja glükosiidid, mille farmakoloogiline roll on veel osaliselt uurimisel.

    Mitmed in vitro ja in vivo uuringud on näidanud, et sipelgapuu ekstraktid omavad:

    • Seenevastast aktiivsust, eriti Candida albicans vastu

    • Antibakteriaalset toimet, sh grampositiivsete ja gramnegatiivsete mikroorganismide vastu

    • Põletikuvastast toimet – pärssides prostaglandiinide ja tsütokiinide sünteesi

    • Immunomoduleerivat toimet – toetades makrofaagide aktiivsust ja lümfotsüütide funktsiooni

    • Apoptoosi indutseerivat toimet teatud kasvajarakuliinides

Sipelgapuu koore potentsiaalne kasulikkus Lyme’i tõve toetavas ravis tuleneb järgmistest mehhanismidest:

  • Antibakteriaalne toime Borrelia liikide vastu
    Kuigi otsesed kliinilised uuringud on piiratud, näitavad in vitro andmed, et β-lapachoon ja teised kooreühendid võivad pärssida Borrelia kasvu.

  • Immuunsüsteemi toetamine
    Lyme’i tõve kroonilises faasis on sageli täheldatud immuunvastuse düsregulatsiooni. Sipelgapuu immunomoduleerivad omadused võivad teoreetiliselt aidata tasakaalustada põletikulisi tsütokiinide tasemeid.

  • Põletikuvastane toime
    Krooniline neuroborrelioos ja liigesevormid kaasnevad sageli põletikuga, mille leevendamiseks sipelgapuu võib olla kasulik toetav komponent.

  • Seenevastane toime Candida superinfektsioonide korral
    Pikaajalise antibiootikumravi korral tekkiv seeninfektsioon (nt soole kandidoos) on Lyme’i patsientidel sage. Pau d’Arco fungistaatiline toime on selles kontekstis märkimisväärne.

 

Suuremate kontsentratsioonide korral on teatatud seedetrakti ärritusest, peavalust ning antikoagulantsetest omadustest, mistõttu tuleb olla ettevaatlik samaaegsel kasutamisel verevedeldajatega. Loomkatsed on näidanud, et lapachool võib suurtes annustes põhjustada maksa- ja neerutoksilisust. Raseduse ja imetamise ajal ei ole soovitatav kasutada.
    Sipelgapuu sisemine koor on mitmekesise farmakoloogilise profiiliga taimne aine, millel on potentsiaal toetada immuunsüsteemi, pärssida patogeene ja leevendada kroonilise põletiku sümptomeid. Ehkki andmestik Pau d’Arco kasutusest Lyme’i tõve puhul on esialgne ja põhineb peamiselt eksperimentaalsetel andmetel, viitab senine teaduskirjandus võimalusele kasutada seda taimset ravimit Lyme’i haiguse toetavas teraapias, eelkõige seoses Borreliavastase, põletikuvastase ja seenevastase toimega. Edasised kliinilised uuringud on vajalikud, et hinnata selle efektiivsust ja ohutust pikaajalisel kasutamisel.